Teenuse üldandmed
| Kirjeldus | Lapsendamine on juriidiline toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendada saab alaealist isikut. Lapsendamisel peab lähtuma lapse huvidest. Maavanema ülesandeks on lapsendamise korraldamine, vastava registri pidamine ning andmete ja arvamuse esitamine kohtule. Lapsendamise sooviavalduse esitab lapsendada sooviv isik maavalitsusele. Soovides säilitada anonüümsust või mõnel muul mõjuval põhjusel, on lapsendajal õigus pöörduda mitte elukohajärgsesse maavalitsusse. Maavalitsus peab selgitama lapsendada soovivatele isikutele nende õigusi ning lapsendamise õiguslikke tagajärgi. Maavalitsus on kohustatud nõustama vanemat, kes soovib anda nõusolekut enda lapse lapsendamiseks, selgitades talle muu hulgas tema õigusi ja kohustusi ning lapsendamise õiguslikke tagajärgi. Lapsendajal on õigus saada maavalitsuselt üldist teavet lapse elukäigu, terviseseisundi ja iseloomu kohta. Lapsendajal ei ole õigust saada andmeid lapse või tema vanemate kohta, mis rikuksid nende isiklikke õigusi. Lapsendamise otsustab kohus. Kohus teavitab osapooli kohtuistungi toimumise ajast. Lapsendamiseelseid ja – järgseid tegevusi ja teenuseid pakub MTÜ Oma Pere www.omapere.ee
Vanema nõusolek lapsendamiseks ei jõustu enne kaheksa nädala möödumist lapse sünnist. Abielus olevad isikud võivad lapse lapsendada ühiselt. Lapse võib lapsendada ka ainult üks abikaasa, kui: Lapsendajaks võib olla Eestis alaliselt elav isik, kes on:
Lapsendajat valides arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja võimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi, samuti võimaluse korral lapse vanemate eeldatavat tahet. Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Lapsendaja soovil saab muuta lapse ees- ja perekonnanime Täisealisel lapsendatul või alaealisel lapsendatul ( lapsendaja nõusolekul) on õigus saada maavalitsuselt teavet oma bioloogiliste vanemate, vanavanemate ning õdede ja vendade kohta, kui nimetatud isikud on andnud nõusoleku vastava teabe avaldamiseks. |
| Kestvus | Laps loetakse lapsendatuks kohtumääruse jõustumise päevast, lapsendamine on tähtajatu. |
| Hind | Riigilõiv 12.78 eurot |
| Maksmine | Rahandusministeerium SEB a/a 10220034796011 Swedbank a/a 221023778606 Viitenumber 2900072699 |
| Õigusaktid | |
| Vastutaja | Marii Tohv |
Teenuse taotlemine
Kohalpeal
| Vajalikud sammud | Vajalik isiklik kohaletulek. Aadress: Rüütli 25, Paide Võõra lapse lapsendamine Maavalitsusele esitada:
Järjekorda võtmisele järgneb pereuuring ja vajadusel suunab maavalitsus pere PRIDE koolitusele. Lapsendamise korraldamise käigus tutvub maavalitsuse esindaja lapsendaja elutingimustega. Lapsendamise ettevalmistamise käigus on maavalitsus kohustatud: 1) lapse ja lapsendaja omavahel kokku viima; Lapsendaja sobivuse korral esitab maavalitsus kohtule koos kogutud dokumentidega maavanema arvamuse. |
| Vajaminevad dokumendid | Lapsendamiseks vajalikud dokumendid Avaldusele ja eelpool nimetatud dokumentidele lisaks esitab lapsendaja maavalitsusele:
Maavalitsus lisab alljärgnevad dokumendid: 1) ärakiri lapse sünnitõendist (sünnitunnistusest) 2) dokument lapse tervisliku seisundi kohta 3) dokument, millest nähtub, et last võib lapsendada: kohtulahend vanema hooldusõiguse äravõtmise kohta, vanema surmatõend, vanema nõusolek lapsendamiseks vms 4) lapse nõusolek lapsendamiseks (alates 10.eluaastast) 5) maavanema arvamus lapsendaja sobivuse kohta 6) kokkuvõte lapsendada sooviva isiku elamistingimustest 7) pereuuring
Abikaasa lapse lapsendamine Abikaasa lapse lapsendaja täidab maavalitsuses lapsendada soovija ankeedi ja esitab vajalikud dokumendid:
Maavalitsus lisab alljärgnevad dokumendid:
|
| Tulemus |
|
